Ohcat doarjaga

Njuolggadusat movt ohcat doarjaga

Ohccit berrejit váldit oktavuođa Ovddosiin buori áiggis ovdal go ohcet muitalan dihte maid sii plánejit, ja vai sáhttet oažžut cealkámušaid ohcamuššii. Dávjá háliidit máŋga aktevrra sullii dan seamma, ja de lea lunddolaš Ovddosii ávžžuhit aktevrraid ovttas sáddet ohcama.

Prošeavttat mat sáhttet ruhtaduvvo eará veahkkeneavvoapparáhtaid bokte čujuhuvvojit daidda ovdal go ohcet doarjaga Ovddosis.

  • Ohcama ferte deavdit Ovddosa ohcanskoviid mielde. Ohcanskoviid gávnnat dáppe

    • Buot ohcamušain ferte lea ulbmil ja moadde mihttomeari, mas aktevrrat govahallet moadde mihttoolahusa ja váikkuhusaid. (Maid geahččala olahit, movt dan galgá olahit, manne dan galgá olahit, ja makkár váikkuhusaid vuordá prošeavttas.)

    • Goluid galgá duođaštit juogo fálaldagain dahje čujuhit almmolaš hattiide.

  • Unnit oassi goluin sáhttá leat iežas bargu:

    • Oppalaččat ii sáhte iežas bargu leat eanet go sullii 20 % oppalaš dohkkehuvvon goluin aittoásahuvvon fitnodagain mat leat vuollel 2 jagi, ja 15 % ásahuvvon fitnodagain mat leat boarraset go 2 jagi. Ovdánahttinprošeavttain nu go álgoiskkadeamis ja álgoprošeavttas sáhttá dohkkehuvvot alit oassi dárbbu mielde. Iežas bargu árvvoštallojuvvo sierra juohke ohcamis.

    • Dohkkehuvvon diibmomáksinmearri lea gitta 1,2 promilla šihttojuvvon ja duohta jahkebálkkás lasáhusaid haga, muhto oasusservviide (AS) dat ráddjejuvvo kr 600 juohke diibmui.

    • Ovtta olbmo fitnodagaide (ENK) ja eará organisašuvnnaide dohkkejuvvo kr 350 juohke diibmui.

    • Juohke jahkái dohkkehuvvojit gitta 1 850 diimmu.

    • Ohcci ferte ákkastallat diibmomáksinmeari jahkebálkkáin.

    • Diibmomáksinmeriide gullet maid dábálaš eahpedárkilis golut. Dan dábálaš lasáhussii mii gokčá eahpedárkilis goluid gullet maid golut mat leat jo fitnodaga rehketdoalus. Dáid goluid ii dárbbaš duođaštit.

  • Eaktuduvvo unnimusat 3 vahkku gaska dan rájes go buktá ohcamuša stivračoahkkima rádjái gos ohcamuš meannuduvvo, ja erenoamáš dilálašvuođain ferte rehkenastit guhkit meannudanáiggi.

  • Prošeavttaide main leat potensiálat buktit bistevaš váikkuhusaid, main leat vejolašvuođat luvvet eanet ruđaid eará doaibmabidjoapparáhtaid dahje investoriid bokte, lea erenoamáš beroštupmi.

Ovttasbargu máŋggaid fitnodagaid gaskka

Ovddos háliida movttiidahttit eanet ovttasbargui ja gelbbolašvuhtii veahkkin ovdánahttin dihte nanu ealáhuseallima ja geasuheaddji servodaga. Jus prošeakta lea máŋgga aktevrra ovttasbargoprošeakta, de sáhttá spiehkastit mearriduvvon rámmain, go:

  • Struktuvrralaččat ovttasbargá eará fitnodagaiguin ja organisašuvnnaiguin (priváhta dahje almmolaš)

  • Struktuvrralaččat ovttasbargá muhtun dutkan- ja ovdánahttinásahusain (FoU-ásahusain) dahje searvadahttá dan

  • Struktuvrralaččat ovttasbargá ohppiiguin/studeanttaiguin dahje searvadahttá sin

 

Ovdamearkkat ovttasbargui:

  • Guokte dahje eanet iešguđetlágan juridihkalaš fitnodaga/organisašuvnna mat servet ovtta prošektii

  • Searvadahttit bachelor- dahje masterstudeanttaid álgoprošektii, ovdamearkka dihte leat mielde muhtun stivrenjoavkkus dahje ahte čoavdit dihto bargguid prošeavttas

  • Searvadahttit ohppiid-/nuoraidfitnodaga prošektii čoavdit osiid prošeavttas

  • Searvadahttit dutki prošektii ovdamearkka dihte čielggadit muhtun čuolmma prošeavttas

  • Eará buorit ideat mat dahket eanet strukturerejuvvon ovttasbarggu ealáhuseallima ja almmolašvuođa gaskka

Ohcamuš sáddejuvvo e-boastta bokte post@ovddos.com dahje neahttasiiddu Regionalforvaltning.no bokte doarjjaortnegis "Tilskudd fra Ovddos-omstillingsprogrammet i Kautokeino" (min ohcamušskovit fertejit liikká adnojuvvot ja biddjojuvvot mielddusin go sádde dán siiddu bokte)

Doaibmabijuide mat leat čađahuvvon dahje biddjojuvvon johtui ovdal go ohcamuš lea sáddejuvvon, ii sáhte ohcat doarjaga. Maŋŋel go ohcamuš lea sáddejuvvon, de sáhttá doaibmabidju álggahuvvot go ohcci váldá goluid ja riskka. Doarjja galgá leat vuolggaheaddji doaibmabidjui.

Doarjja juolluduvvo EEO-njuolggadusaid mielde unnibuš doarjaga birra), mat eaktudit dan ahte ohcci ii leat golmma jagi áigodagas ožžon badjel 200 000 euro almmolaš doarjjan (unnibuš doarjja).

Loga eanet áššemeannudeami ja doarjaga máksima birra dás