Áššemeannudeapmi

  • Ovddos juolluda prošeaktaruđaid stivrra ohcamušmeannudemiid mielde. Láhččojuvvo nu ahte ohcamušat meannuduvvojit sullii juohke nuppi mánu, gč. gustojeaddji čoahkkinplána.

  • Beaivválaš jođiheaddjis lea vejolašvuohta dohkkehit smávit prošeavttaid main ohcamušsubmi lea ráddjejuvvon gitta kr 50 000 rádjái.

  • Eaktuduvvo unnimusat 3 vahkku gaska dan rájes go ohcamuš buktojuvvo dan rádjái go stivračoahkkin meannuda dan. 

  • Adnojuvvojit siskkáldas iskanlisttus geahččan dihte leat go ohcciin mihttoolahusat lohpáduseavttuid ja bajit plánaid ektui.

  • Mearrádus dieđihuvvo čálalaččat ohccái

  • Hálddahusas ja stivralahtuin lea jávohisvuođageasku dieđuid birra ohcamušas.

 Ii addojuvvo doarjja
a) Ealáhusdoaimmaid dahje organisašuvnnaid joatki doaibmagoluide
b) Kaušuvdnii dahje eará ekonomalaš dáhkádussii
c) Doaimma iežaskapitála njuolggo dahje eahpenjuolggo investeremiidda
d) Doaimma iežaskapitála loana ja ođđasisruhtadeami reanttuide ja gessosiidda
e) Stáhtalaš, fylkasuohkanlaš dahje suohkanlaš geatnegahttojuvvon bargguid doaimmaheapmái dahje investeremiidda fylkasuohkanis, suohkanis dahje eará
f) Doarjjavuostáiváldái bidjat ruđaid eahpedárkilis foanddaide. Dát ii guoskka juolluduvvon ruđaide suohkaniidda, regiovdnaráđiide dahje eará hálddašeddjiide, gos ruhtageavaheapmi čuovvu dán njuolggadusa
g) Politihkkaráhkkanahtti doaimmaide mat leat siskkáldasat dan luhtte mii juolluda doarjagiid dahje maid dat lágida, ja dasa gullet maid bálvalusoastimat mat čuvvot ođđa doaibmabijuid hábmemiid dahje láhkageatnegahtti dahje iešálggahuvvon plána- ja strategiijaproseassaid.

Eará eavttut

  • Doaibmabijuide mat leat čađahuvvon dahje biddjojuvvon johtui ovdal go ohcamuš lea sáddejuvvon, ii sáhte ohcat doarjaga. Maŋŋel go ohcamuš lea sáddejuvvon, de sáhttá doaibmabidju álggahuvvot go ohcci váldá goluid ja riskka. Doarjja galgá leat vuolggaheaddji doaibmabidjui.

  • Doarjjavuostáiváldis lea geatnegasvuohta searvat stáhtusčoahkkimiidda masa Ovddos gohčču prošeaktaáigodaga mielde

  • Doarjja juolluduvvo EEO-njuolggadusaid mielde unnibuš doarjagiid birra, mat eaktudit dan ahte ohcci ii leat ožžon golmma jagi áigodagas badjel 200 000 euro almmolaš doarjjan (unnibuš doarjja). Eaktuduvvo ahte ohcci čuovvu dan.

  • Ovddos eaktuda ahte dorjojuvvon fitnodagat atnet Ovddos-doaimma nama ja logo prošeavtta eksponerema oktavuođas ja ahte boahtá ovdan ahte Ovddos lea dorjon fitnodaga.

  • Guovllu- ja regionálapolitihkalaš doaibmabijuid njuolggadusat gustojit lassin daid mearrádusaide mat leat meroštallojuvvon dán dokumeanttas.

Iežas bargu

Unnit oassi goluin sáhttá leat iežas bargu:

  • Oppalaččat ii sáhte iežas bargu leat eanet go sullii 20 % oppalaš dohkkehuvvon goluin aittoásahuvvon fitnodagain mat leat vuollel 2 jagi, ja 15 % ásahuvvon fitnodagain mat leat boarráset go 2 jagi. Ovdánahttinprošeavttain nu go álgoiskkadeamis ja álgoprošeavttas sáhttá dohkkehuvvot alit oassi dárbbu mielde. Iežas bargu árvvoštallojuvvo sierra juohke ohcamis.

  • Dohkkehuvvon diibmomáksinmearri lea gitta 1,2 promilla šihttojuvvon ja duohta jahkebálkkás lasáhusaid haga, muhto oasusservviide (AS) dat ráddjejuvvo kr 600 juohke diibmui.

  • Ovtta olbmo fitnodagaide (ENK) ja eará organisašuvnnaide dohkkejuvvo kr 350 juohke diibmui.

  • Juohke jahkái dohkkehuvvojit gitta 1 850 diimmu.

  • Ohcci ferte ákkastallat diibmomáksinmeari jahkebálkkáin.

  • Diibmomáksinmeriide gullet maid dábálaš eahpedárkilis golut. Dan dábálaš lasáhussii mii gokčá eahpedárkilis goluid gullet maid golut mat leat jo fitnodaga rehketdoalus. Dáid goluid ii dárbbaš duođaštit.

Doarjaga máksin

Dábálaččat máksojuvvo doarjja go prošeakta loahpahuvvo. Erenoamáš dilálašvuođain sáhttá máksojuvvot gitta 75 % oassi go duođašta čoggojuvvon goluid.

Máksin čađahuvvo 2 vahkku siste dan rájes go máksingáibádus oktan visot duođaštusaiguin leat boahtán. 

Oassemáksu

  • Maŋŋel go prošeakta lea álggahuvvon ja bures boahtán johtui, de sáhttá ohcat oažžut máksojuvvot gitta 30 % juolludansupmis, almma rehketdoalloduođaštusaid haga.

  • Oassemávssu ovddas mii lea eanet go 30 % gáibiduvvo duođaštuvvon rehketdoallu, ja de sáhttá erenoamáš dilálašvuođain máksojuvvot gitta 75 % oassemáksu doarjjasupmis, muhto ii goassege dan eanet.

Loahppamáksu

Vai oažžu doarjaga máksojuvvot, de galgá sáddet máksingáibádusa ja seammás buktit:: 

  • Fágaraportta (go lea relevánta)

  • Loahpparaportta 

  • PLP-raportta

  • Prošeaktarehketdoalu (golut ja ruhtadeapmi)

  • Diibmolisttu iežas barggu ovddas

Juolludemiid ovddas mat leat eanet go 200 000 ruvnno, galgá doarjjavuostáiváldi sáddet divoduvvon prošeaktarehketdoalu maid revisora lea dohkkehan, dahje maid dohkkehuvvon rehketdoalli lea dohkkehuvvon jus doaimmas ii leat revišuvdnageatnegasvuohta. Dalle go suohkan ja fylkasuohkanat ieža leat doarjjavuostáiváldit, de eai dárbbaš sáddet divoduvvon prošeaktarehketdoalu.

Juolludemiid ovddas mat leat unnit go 200 000 ruvnno, galgá doarjjavuostáiváldi buktit rehketdoalu maid dohkkehuvvon rehketdoalli lea duođaštan.

Juolludemiid ovddas mat leat unnit go 50 000 ruvnno, dohkkehuvvo prošeaktarehketdoallu mii duođaštuvvo mildosiiguin.

  • Prošeaktarehketdoallu galgá leat gollomeroštusa mielde ráhkaduvvon. Iežasbargu galgá duođaštuvvot diibmolisttuin.

Doarjaga ruovttoluottamáksin

  • Olles dahje oassi máksojuvvon doarjagis sáhttá gáibiduvvot máksojuvvot ruovttoluotta opmodat, doaimma diŋggat dahje vuoiŋŋalaš vuoigatvuođat vuvdojuvvojit dahje sirdojuvvojit eret riikkas dahje ovtta guovllupolitihkalaš doaibmaguovllus eará doaibmaguvlui viđa jagi siste máksindáhtona rájes, earret go jus Ovddos lea mearridan juoidá eará. Doarjjavuostáiváldis lea geatnegasvuohta ovdagihtii muitalit Ovddos AS:ii vuovdima dahje sirdima birra.

  • Jus doarjjavuostáváldi addá boasttu dieđuid dahje jus juolludeapmi ii adnojuvvo juolludeami eavttuid mielde, de sáhttá olles dahje oasit juolludeamis gáibiduvvot máksot ruovttoluotta.

  • Máksojuvvon juolludeapmi sáhttá gáibiduvvot máksot ruovttoluotta jus čájehuvvo ahte doarjja rihkku EEO-šiehtadusa njuolggadusaid. Dan oktavuođas gustojit čuovvovaš eavttut:

    • Ovddos AS:s lea riekti gáibidit oažžut dárbbašlaš dieđuid.

    • Doarjjavuostáváldis lea geatnegasvuohta muitalit eará almmolaš doarjagiid birra.

    • Lobihis máksojuvvon doarjja sáhttá gáibiduvvot máksot ruovttoluotta.

Spørsmålstegn Square

Eksempel

Delutbetaling

Du har fått innvilget kr 200 000 i tilskudd, som utgjør 75 % av kostnadene.

Du har påløpte prosjektkostnader på kr 130 000, dette utgjør 65 % av tilskuddssum.

(Ved særlige tilfeller kan det foretas delutbetaling på opptil 75 %)

Da kan du få 75 % av kostnadene som da utgjør kr 97 500. Forutsetningen er at du har en begrunnelse for dette (f.eks. nyoppstartet bedrift og kostnadene er for det meste eksterne kostnader/kjøp av tjenester)

  • Facebook
  • Twitter
 
Styremøter 2022
Måned
Dato
Søknadsfrist
Februar
Tirsdag 1.
11.1
Mars
Torsdag 3.
13.2
Juni
Tirsdag 14.
24.5
September
Tirsdag 6.
16.8
Oktober
Onsdag 19.
28.9
Desember
Tirsdag 6.
15.11